Lühinägelikkus ja kaugnägelikkus

Nägemisest sõltub otseselt meie igapäevaelu kvaliteet. Sõltumata sellest, kas me ei näe hästi kaugele või ei näe lähedale, kogeme elu igal juhul justkui poolikult, sest just silmade kaudu ammutame ümbritsevast enim informatsiooni.

Aga mis siis on lühinägelikkus ja kaugnägelikkus? Ning kas on võimalik ka nende kahe kombinatsioon?

Kui sa kõnnid tänaval ja avastad, et ei tunne eemalt tuttavate nägusid ära, ei näe hästi liiklusmärke või seda, mis reklaamtabloodel kirjas on, siis võib juhtuda, et oled lühinägelik. Korrigeerimata lühinägelikkusega võivad kaasneda silmade kissitamine ning peavalud. See võib alguse saada juba lapseeas ning nägemisulatus on tavaliselt muutlik kuni täiskasvanuikka jõudmiseni. Kas- ja mis ulatuses prillide abiga nägemise korrigeerimist vajaksid, selle selgitab välja optometrist. Kui oled juba kord prillid saanud, tuleks optometristi vastuvõtul käia regulaarselt.

Kui aga tunned, poes siltide lugemiseks pead pakendi endast eemale lükkama või telefoniekraani suumid hoopis sisse, siis oled tõenäoliselt kaugnägelik. Kaugnägelikkusega võivad kaasneda peavalud ning silmade pinge, kui üritad keskenduda lähedalasuvale objektile, näiteks lugedes või käsitööd tehes.  

Võib aga juhtuda, et vajad mõlemal juhul – nii kaugele, kui lähedale vaatamiseks, veidi abistamist. Sellisel juhul aitavad sind progresseeruvad prilliklaasid ning sa ei pea kaasas kandma mitut paari prille.

Harvadel juhtudel võib inimesel olla ka nii, et üks silm on kaug- ning teine lühinägelik.

Mõlemat nägemishäiret, nii lühi- kui kaugnägelikkust saab korrigeerida nii prillide kui kontaktläätsedega. Kui kahtlustad endal kas või väikest nägemishäiret, tule kindlasti meie prillipoodi optometristi juurde nägemiskontrolli ja vaatame su silmad üle!