Laste ja noorukite silmakontroll

Laste nägemine areneb pidevalt nende kasvades, seega võivad erinevad nägemisprobleemid või -häired mõjutada nende üldist arengut ja õppimist. Kui märkate oma lapsel mingeid nägemisprobleemide tunnuseid, nagu silmade kissitamine, hõõrumine või sagedane silmade pilgutamine, kui laps vaatab imelikult pea viltu, peavalu üle kaebamine või raskused lugemisel ja kirjutamisel, on soovitatav pöörduda võimalikult kiiresti nägemiskontrolli optometristi juurde, kes vajadusel suunab silmaarsti vastuvõtule või määrab prillid.

Tänapäeval on võimalik leida väga erinevaid prilliraame lastele ja noorukitele erinevatest materjalidest ja laias värvivalikus. Laste prillide puhul on väga tähtis, et prilliläätsed oleksid kriimustuskindlad ja prilliraamid võiks olla lapsele võimalikult mugavad, raamid vastupidavast materjalist. Kindlasti peavad prilliraamid pidama vastu kukkumisele ja kergematele traumadele.Väikelastele soovitatakse pigem plastraame. Raamid peavad olema mugavad ja kerged, istuma korralikult ninajuurel. Väga oluline on jälgida sangade pikkust, et prill ei hakkaks ninal vajuma. Valikuid aitab teha kogemustega optometrist või konsultant.

Oluline on jälgida laste ja noorukite nägemist regulaarselt, et vajadusel saaks kiiresti reageerida.
Esimene nägemise hinnang tehakse peale lapse sündi. Järgmine silmakontroll peaks kindlasti kolmandaks eluaastaks teostatud olema. Sellel ajavahemikul avastatud nägemishäireid on võimalik osaliselt või täielikult ravida (nt. laisk silm e. amblüoopia või kõõrdsilmsus e. strabism )

Lastel esinevad nägemisprobleemid

Lühinägevus (müoopia): Laps, kellel on lühinägevus, näeb enda ees asuvaid objekte selgelt, kuid kauged objektid võivad olla hägused. Selle tagajärjel ei näe selgelt tahvlile ja tihti istuvad ka telerile lähemale.
Kaugnägevus (hüperoopia): Kaugnägevusega lapsel võib olla raskusi lähedal asuvate objektide fokuseerimisega. See võib mõjutada lugemist ja lähitööd.
Astigmatism: Astigmatism tähendab, et silmaläätsel või sarvkestal on ebaregulaarne kuju, mis võib põhjustada nii kaugel kui ka lähedal olevate objektide hägustumist.
Laisk silm (amblüoopia): Kui üks silm on teisest nõrgem või silmad ei tööta korralikult koos, võib tekkida laisk silm. Varane avastamine ja ravi on oluline, et vältida püsivaid nägemishäireid.
Kõõrdsilmsus (strabism): Strabism on silmade koostöö häire, kus üks silm vaatab otse ja teine silm on kõrvale kaldunud. See võib põhjustada amblüoopiat, topeltnägemist ja mõjutada sügavustaju.
Värvinägemise defektid: Mõned lapsed võivad olla värvinägemise osas tundlikumad, mis võib mõjutada nende võimet eristada teatud värve.

Kooliaasta algusele peaks eelnema ka lapse silmade kontrollimine ja alates lapse kuuendast eluaastast teostab tema nägemiskontrolli optometrist.

Prillikandjad peaksid kontrollima kindlasti vähemalt aastas korra külastama optometristi, et nägemise muutustele kiirelt reageerida.

Kõik suured ja väikesed peaksid teadma, et vähemalt iga poole tunni tagant tuleb pilk ekraanilt või vihikult tõsta ja kaugusesse vaadata, et vältida silmalihaste ülepinget.